Entries by Martin

Indreku järjelugu: Armastusväärsus VIII

Osteopaatia Akadeemias kujuneb omaette Eesti lugu, mis loob kuvandi Eesti imagosse. Osteopaatia Akadeemia on õppe ja teadmise loomise koht ja see kasvab välja sellisest vaimsusest mille koolipere endale loob. Kooli vaimsuses on olemas oma nägemus osteopaatiast ja see lähtub kõige sügavamalt. Kui sügav ja mis suunas on kellegi jaoks sügavus ei mängi hetkel suuremat rolli, […]

INDREKU JÄRJELUGU: Armastusväärsus VII

Toreda koolinädala järel, rõõmust väänelda saab värinates või mõnust võdistada ennast, nimetatuna austusväärses koolis saadud enesetundest endale meeldida. Endas olenevast tunde kujundist näed kujunevad erinevad tundmused. Kõik muidugi vastavalt sellele, kuidas oskab inimene enda sees midagi tunnetada. Selleks, et juhe kokku saaks joosta, on vaja, et üldiselt kokku ei jookseks. Me saame lühisest aru üksnes […]

Indreku järjelugu: Armastusväärsus VI

Tervitust, Teie Kõrgeausus! Sedasi tavatseb härra Indrekut tervitada siinse maja kuninganna, kui ta kooli koridoris suure sooja naeratusega vastu tuleb. Indrek oli muidugi kõrvust tõstetud, kui selline meeldimine lagipähe lajatas, aga omast tagasihoidlikkusest hakkas Indrek mõtlema, et kui kõrge siis see kõrge peaks olema, et ta oleks piisavalt aus ja samas kõrge. Et oleks millega […]

Indreku järjelugu: Tähe valgus ja osteopaatia

Tähe valgus ja osteopaatia Osteopaatia Akadeemia võib osutuda omamoodi täheväravaks igale inimesele, kes märkab endas tähte. Ent enda mõtestamine tähena ei ole lihtne. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arusaamu sellest, mis üldse on valguse allikas. On neidki, kes peavad end teiste kohal säravaks täheks mõne omaduse või saavutuse põhjal, mis tegelikult ei […]

Diagnoos ei määra sinu saatust

Arst ütleb patsiendile, et tal on jäänud kaks kuud elada. Ta usub, et on aus. Ta usub, et on hooliv, sest aitab tal valmistuda. Mida ta ei näe, on see, et tema lause, esitatud kui ettekuulutus, ei kirjelda ainult patsiendi tulevikku. See on juba hakanud seda kujundama.   Ma olen viimased kümme aastat õppinud epistemoloogiat […]

Imikud, lapsed – meie kasvavad võsukesed. Kuidas nendest aru saada?

Lõviosa minu kabineti tööst on viimasel ajal pühendatud imikutele. See erakordselt habras ja samas elu kõige kiirema arengu periood üleüldse. Fenomenalne, millise arenguhüppe teeb vastsündinu hetkeks, kui ta on saanud aasta vanuseks. Kõik järgneva elu kasvamised ei ole ligilähedased sellele, mis toimub esimese aastaga. Sealjuures väga suur osa sellest arengust toimub magades. Kaheksa kuni üheksa […]

Kehahoid ja liikumine – meie eluloo kujutis

Millal oled märganud, et loomal – olgu selleks koer, kass või mingi muu lemmik- või “harilik” loom – on tekkinud selline asi, nagu halb kehahoiak? Seda ei märka tihti ja kui märkad, siis on see ilmselt kohe silma jäänud ning võib tekkida tunne või mõte, et ta on ilmselt haige või on temaga midagi juhtunud. […]

Armastusväärsus IV

Armastusväärsus IV Harjumuspäraselt võttes ja ladinakeelse loomulikkusega peenutsedes: Syringa vulgaris on viimasel ajal vägevalt helisemas igas ilusas scardias. Kogu ilm on täis tema omapärast kutset ühele tõsisele Vargamäe pojale – meisterdada labidale sobiv vars või küsijale sobiv pulk, kuhu vaja, kui just piibumees ei ole. Härra Mauruse majas räägiti palju saksa ja vene keelt, mõnikord […]

Indreku 3. järjelugu: Armastusväärsus

Armastusväärsus Osteopaatia Akadeemias kujunevad olukorrad vastavalt sagedusele nagu kõikjal. Sigin-sagin ja vaikuserahu vahelduvad nagu ka Mauruse koolis, kus korraga on palju kära ja müra ning ringi jooksmist ning hetk hiljem paneb keegi pauguga ukse plärts kinni. Kogu koolimajas on seejärel vaikus, kostub veel kalssiruumidest kolinat ja vaikselt hääbuvat suminat, mis saab olla vaid peale vahetundi […]