Armastusväärsus IV

Harjumuspäraselt võttes ja ladinakeelse loomulikkusega peenutsedes: Syringa vulgaris on viimasel ajal vägevalt helisemas igas ilusas scardias.

Kogu ilm on täis tema omapärast kutset ühele tõsisele Vargamäe pojale – meisterdada labidale sobiv vars või küsijale sobiv pulk, kuhu vaja, kui just piibumees ei ole.

Härra Mauruse majas räägiti palju saksa ja vene keelt, mõnikord ka poola keelt, aga ladina keelt tuli tudeerida tudengiks saamiseks, et tavalisele matsikeelsele nimetusele oleks ometi midagi veel tavalisemat vastu panna.

Eesti keel on ladina keele suhtes alati seespool ka siis, kui kogu Vatikan või Rooma riik seda enda jaoks olulisemaks teeb.

Sellisel juhul on meil ka kogu oma ilus ja õitsev sirel saanud nime labida detailist nimetusega vars.

Räägitakse, et need vägevad hiiud, kes Musta mere kaevasid, olid samuti siitpoolt pärit, sest Kalevite mere nad endale kaevasid.

Pärast seda käidi lauakoormaga mööda Kalevite merd ringi, nagu ise taheti, ja loobiti niisama suuri kive sinna-tänna selleks, et need sobivaid saari moodustaksid.

Aga ega seda lori olegi vaja tõsiselt võtta.

Räägitakse kõrtsis ju igasuguseid jutte, aga kui muinasjutud peavad paika, siis võib muinasjutte ka juurde vesta kõigi inglite ja haldjatega.

Mõned neist peavad paika ja mõnega pole midagi peale hakata, aga uskuda võib ikka, kui endale meeldib uskuda.

Tõsi ja tõde on kaks erinevat kvaliteeti, mis omavahel ei konkureeri.

Teise pere isa Pearu oskas hästi oma eite uskuma panna, et ta läheb kaevu peale häda tegema.

Talle meeldisid lihtsalt sellised naljalood ja ilmselt meeldis talle ka see, kui naispere teda põlvili keelitas seda mitte tegema, sest kust sa seda hullu tead.

Aiavärava saab kenasti kiiresti terveks teha, kui see kõrtsist suure hooga tulles maha sõita, aga kaevuga on keerulisemad lood.

Naiste kisa ja hala oli alalõpmata, aga oli ka armastust.

Nende naisperel seetõttu kodus eriti igav ei hakanud.

Oli see kord, mis ta oli, aga see oli paigas.

Küllap siis olid taatidel ka vastavalt kõvad eided.

Nüüd tahavad mõned naised rääkida selliseid muinaslugusid, et vanasti olid mehed palju kõvemad kui praegu.

Ma ei tea, kelle soov seda uskuda on, aga vaimu seaduse järgi saab see paika pidada ainult ühel viisil.

Nimelt loob vaimu seadused naispere ja vaim paneb need enda jaoks kehtima, kui need talle sobivad.

On olemas selles muinasloos kosmiline valitsejanna, vägevus ise, kes valitseb koos vaimse mehe kui valitsejaga oma majapidamist sedasi, nagu seda valitseda on valitsejal vaja.

Mesitarus valitseb mesilastel Suur Vaim ja kõik ülejäänud on töömesilased eesotsas valitsejannaga.

Valitsejanna valiku ja seaduse järgi toimib absoluutselt kõik.

Ta valib oma majapidamisse mehe ja vajaduse korral ka naised, kes saavad talle majapidamises abiks olla.

Üheski majapidamises ei kehti kõigi erinevate naiste reeglid, vaid ainult valitsejanna loodud reeglid.

Sedasi toimib kogu kõiksuses absoluutselt kõik. Iseasi on see, kas seda tahetakse näha ja tunnistada.

Seega olid ilmselt hoopis väga kõvad naised sel ajal need, kes loodusseadusi tundsid ja nende järgi toimetada oskasid.

Pärast Põhjasõda oli erinevaid peremudeleid, aga need, mis ellu jäid ja kasvasid, olid kõik vaimuseaduse järgi loodud.

Nende järglaste sekka saab lugeda kogu Vargamäe kui Eesti.

Ainult sellisel juhul sai olla ka mees piisavalt kõva, sest kodused pidasid teda kogu pere kuningaks.

Peremees kui valitseja juhib pere ettevõtmisi sedasi, kuidas tema valitsejanna seda suunab ja millised vahendid selleks eraldab.

Suur osa selliseid naisi ka tänapäeval kujutab ette, et mees peab naisele käe ulatama selleks, et naine saaks ta välja valida, aga loodusseadus seda ei tunnista.

Kogu kõiksuse looja ei hakka emapoolsel pinnal ennast kunagi sedasi looma, et tema ümber oleks käte meri.

Mateeria kui aines valib küll välja vaimu, aga vaim ei ulata talle kuidagi kätt, vaid jääb mateeriast ümbritsetuna oma enese kuumusesse.

Tasakaal on siin alati kõiges ja selles ei ole ei matriarhaati ega patriarhaati, sest pere luuakse koos sedasi, kuidas see ühele suurperele kõige parem ja tervislikum siin kõiksuses olla saab.

Kui aga sellist endisaegset suurperet Eestis ei ole, kus meestel kasvaksid südamest välja terved ja tugevad käsivarred, mis labida- või hangusirelit painutada suudaksid, siis tuleb saada hakkama ka praeguse aja näitsikutega.

Kuskil korteris oma pinda omava kontoripreiliga, kes ootab, et talle ulataks kusagilt Rolexiga karvane käsi mõni mehe moodi hakatis ja hakkaks kingitusi tegema.

Et saaks selle siis kiiresti välja valida enne, kui hapuks läheb.

Selleks tehakse kõikvõimalikud spagaadid ära, et endale kuidagigi tähelepanu saada.

Et oleks võimalik sellest käte merest siis midagi ka välja valida.

Senikaua kui neid käsi oodatakse ja sobivat tüüpi meest enda poole meelitatakse, ehk loodusseadusele vastupidises suunas toimitakse ja seejuures veel printsessi mängitakse, tuleb leppida ka vastava seltskonnaga, mis sealt internetist, jututubadest või mujalt leidub.

Kui Vargamäel selline nõder mateeria loob sellised reeglid, mida meespool saab parema puudusel enda jaoks lihtsamal viisil kehtima panna, siis oleneb ainult selle mehe vaimsest võimekusest, kas ta läheb kaasa sellele kahtlasele liimile lolli mängima.

Ta kasutab selle naise lihtsalt naise enda egoistlike tahtmiste ja seejärel naise enda seaduste järgi iseenda egoistlike vajaduste rahuldamiseks ära.

Kui ära tüütab, siis vahetab välja nagu piisavalt vatti näinud villased sokid – sellised paigatud ja utakaid täis, mida enam ükski endast lugupidav mees kasutada ei taha – ning saab endale reipa mõnuga ja kiuste võtta harimatute naiste pandud tiitli „egoist” või „nartsissist”.

Sealt leidub enamuses neid, kes naiste seadustest ei arva ega tea midagi, sest neil on oma pinnad, omad asjad ajada, omad süsteemid ja pangaarved siin- ja sealpool ego.

Kui neile sedasi välja ennast pakutakse, siis seda võimalust kasutatakse, sest selline on nende naiste rumal seadus iseenda kohtlemiseks.

Emandaks Isandale ei saa nad kunagi ja siis ei saa ka kuningaks see mees kunagi saada, kui teda ei vali välja valitsejanna.

Osteopaatia mõtestas Andrew Taylor Still loodusseaduste põhjal. Ta käis seda natuuri õppimas Põhja-Ameerika indiaanlaste juures, täpsemalt Shawnee Kansase reservaadis.

Ta õppis ära nende keele ja elas oma elu sarnase looduskeskse uskumussüsteemi järgi.

Sellest sai alus, mille külge sai loodusseaduslikult ühendada kogu oma vaimse teadmise.

Indiaanlastel on veel säilinud natuuri järgiv kultuur ja mida rohkem metsa sisse minna, seda selgemalt joonistuvad välja ellujäämise reeglid, mille loob naispool ja paneb kehtima meespool.

Naispool ei kutsu endale kunagi kedagi lähedale ega püüa olla tähele pandud, vaid seda teeb metsas ainult meespool, sest naispool liigub selle mehe poole, kes on tähelepanuväärne.

Meespool on tähelepanuväärne iseenda jaoks, sest tal on vaja järeltulevat põlve, et tema vaim saaks kasvada.

Isane pool metsas ei kakle teiste isastega kunagi ühegi emase tähelepanu saamiseks.

Pigem tehakse seda lihtsalt iseenda tõestamiseks sportlikust huvist.

Ei tulda selle pealegi, et hakata kellelegi teisele midagi tõestama.

Ükski mees ei pea ennast kuidagi ühegi naise jaoks tõestama, vaid ainult parema positsiooni saamiseks teiste meeste ees nad seda teevad.

Naised saavad nad siis võib-olla ka kuidagi paremini leida.

Mehed neid kriteeriume ei tunne, mille alusel neid valitakse.

Võib küll välja kakelda endale mingi positsiooni, aga just sellist naist ei pruugi seetõttu saada, et selle välja kakles.

Ja kui leidub selline emane, kes arvab, et on selle isase välja valinud, käib tema ümber, pakub ennast mehele välja, lehvitab oma feromoonidega, kuidas oskab, ja teeb ennast selgeks, aga ei saa selle isase poolt kinnitatud, siis pulmapeoks ka ei lähe.

See metsarahvas niisama naljaviluks suksutama ei hakka.

Osteopaatiliselt on inimkehas kogu energeetika täpselt samamoodi ja allub sellele samale kosmilisele korrale.

Kui inimese uskumuste süsteem toetab vaimset keha, siis hakkab kehtima tervenemine.

Kui ei toeta ja selle taga on hoopis egoistlikud soovid või tahtmised, mis südames pole tasakaalustatud, siis see ei kehti.

Võivad tekkida energiakaod, haigused, kõikvõimalikud stressid ja pinged, mille sisse saab inimene endale uuesti luua kõiki häid haigusi niikaua, kui jaksab.

Osteopaatia Akadeemias saab härra Indrek koos kaaslaste ja härra Andrew Taylor Stilli vaimuga mõtestada ümber uskumusi ja sellega leida uusi ravisuundi.

Diagnoos loob ennast, sest uskumuste süsteem hakkab seda diagnoosi kohe vastavasse vormi kujundama loodusseaduse alusel, aga diagnostika võimaldab leida üles need kohad, mis võimaldavad diagnoosi ära hoida.

Ka Eestil pole vaja ühtegi diagnoosi, aga diagnostikat saame teha ning saame kujundada endale sobivamaks uskumuste süsteemid, mis meie vaimu paremini toetavad ja suureks ning targaks kasvada lubavad.

Ikka selleks, et armastus leiaks meis rohkem väärtust.