Indreku järjejutt: Armastusväärsus IX

Inimkonna arengut saame me vaadelda selle järgi, kui palju me sellest ajaloo kaudu välja oskame lugeda.

Ajalugu on lugu, mis pidevalt muutub ehk uueneb, sest tulevad välja uued näitajad ja mõistmised olnust.

Olnu tõlgendused lähtuvad olnust sellevõrra kui sellest teab see kes tõlgendab, kui ka tema valikutest asju näha sedasi nagu ta soovib seda näha või kirjeldada.

Olnu ise ei ole ainult lugu vaid ka mälupildid sellest mis on eksisteerinud.

Sellele lisaks on olemas kirjalikud materjalid mis on dokumenteeritud, filmitud ja arheoloogiliste kaevamiste järgi tulnud välja maapõuest, kiviraietest jne.

On loodusseaduslikke ja mitte niiväga loodusseaduslikke käsitlusi.

Loodusseaduslik on see siis kui vastab kõiges samale skeemile ja mitte nii loodusseaduslik on see kui tõlgendatakse midagi, andes sellele oma isikliku tahtmise, uskumise või ühiskondliku surve või ideoloogia põhjal kujundatud suunad.

Olla ajalooliselt midagi rohkem kui ollakse on alati ideoloogiate propaganda kasvupind.

Kuidas keegi peaks mõistma mingit lugu?

See ei ole loodusseaduslik, kus inimene kujundab midagi, pannes sellesse sisse oma egoistlike soove aga seda saab kasutada ka mitteegositlikult ja siis kujuneb see loodu seaduslikuks.

Olnu kultuurkiht on omas võtmes kultuurilugu Maa ja sellega ka kogu Taeva jaoks, sest see on üks ja sama lugu.

Võta mis otsast tahad.

Sedasi on ka inimeses olemas oma arengu kultuurikiht, mida saab lugeda vastava skeemi järgi seestpoolt väljapoole, kus oldi alguses ja kus ollakse hetkel arengus.

Võime lähtuda inimese esimesest rakust, viljastunud munarakust, millest kujuneb impeerium – inimimpeerium, kuhu kuulub palju erinevaid kogukondi.

Kõik kogukonnad kasvavad välja sellest esimesest rakust.

Kuidas me kujuneme inimeseks?

Miks me usume seda et kui teame oma ajalugu, siis on meil olemas ka tulevik?

See filosoofiline küsimus ei ole minu meelest püstitatud selleks et määrata ära või kujundada kellegi tulevikku, vaid selleks et aru saada olevikust.

Olnu ei määra ära tulevikku, sest seda saame me mõista üksnes läbi selle et oleme olemas hetkes, siin ja praegu.

Me oleme igas hetkes otsapidi oma tulevikus ja olevikus korraga, ning sedakaudu ka minevikust tulnuna, ning see ei sõltu kellegi tõlgendustest minevikule.

Kui ühte nendest ei ole, siis pole meid olemas, ja kuidas on oldud või olla tahetakse on alati väga erinev sellest, kuidas olema hakatakse.

Ükskõik mida oma minevikust usutakse.

Kuidas olema hakatakse ei tea ka Alfa ega Oomega ise, sest temal kõik kujuneb selle järgi kuidas ollakse praeguses hetkes omas sõnastuses.

Selles hetkes on väga palju erinevaid arenguid, mis on kellegi jaoks olnud, ja sõnu saab moodustada lõputult.

Kõik on erinevad arengud ja sarnasused üksnes sellele mis on loodu seaduste järgi kujunenud.

Kui Jumala jaoks on palju erinevaid aegasid, siis on see igas võimalikus kõiksuse punktis erinev erinevate punktide jaoks mis pidevalt endast välja kasvavad.

Ja sellega pole aega ka olemas tema enda jaoks, kui ütleme, et Jumal on üks.

Tal pole aega vaja edasi ega tagasi keerata sest seda pole olemas.

Ta ei saagi seda teha sest pole vaja.

Mis on ajalugu selle kõige taustal?

Võiks ju öelda et tühi mull, aga inimesel on oma uskumusi ja arvamusi vaja sisustada, kasvõi tühja mulliga, et lõbusam oleks.

Kui seda ei oleks siis me ei teaks et see üldse eksisteeriks, ja kõik oleks ka sellega rahul. Ahvid saavad ka ajaloota hakkama :).

Kui aga see oleks siiski vajalik, siis mõeldaks see välja.

Ja siis on seda ilmselt ka vaja – nii et – otsustame seekord sedasi et kuna meil ajalugu on olemas, siis on seda ka kellelegi vaja.

Kuidas tekivad impeeriumid ja miks need kõik viimseni on selles ajaloos kadunud suurte väljasuremiste ja muude katastroofide läbi?

Loodusseaduslikult tuleb minna kõige sügavamale ja leida üles sellest perekond.

Perekond koosneb vaimust, mateeriast ja sellest, mis nad kokku teevad.

Perekond tekib siis kui see mateeria loob vaimu kaasabiga kolmanda.

Vaim mängib mehe rolli ja mateeria mängib seejuures naise rolli, mis kujuneb ümber hetkest, kui sünnib laps.

Kui on juba kolm koos siis on kasvutsükli algus tehtud, ja on sündinud perekond.

Jumala vaim kujuneb ainult vajaduste järgi, ja kohe on vaja sellele perele eneseteostuseks kõike ja seda eneseteostust saab pakkuda vaimsus, mille järgi hakatakse elu korraldama.

On leitud, et inimesel on põhivajadused.

Lapse füsioloogiliste vajaduste rahuldamine vajab seega kuuluvust sellesse perre, ja siis on ta ka kaitstud selle pere poolt kuhu vaim ta tõi.

Mina pööran Maslowi vajaduste hierarhia püramiidi tagurpidi, ja pean kõige esmaseks st alusvajaduseks eneseteostust, sest sedasi hakkab elu ennast looma ja see on vundament millel midagi ehitada saab.

Kõik looduses kujuneb eneseteostuse kaudu. Kõik loob ennast sest Suur ise loob ennast.

Kui on inimeses olemas armastusväärsus ehk väärtus mida kannab armastus, siis hakkab toimima eneseteostus.

Sünnib laps siia ilma ja kui ta isa on tema omaks võtnud, siis on ta selle lapse perre tunnustanud.

Seejärel vajab laps kuuluvust, ja see tähendab lapsele nime andmist ja sellega ka armastuse saamist perre võtmise läbi.

Laps kannab isa perenime.

Koheselt koos kuuluvusega kujuneb turvalisus, sest isa kaitseb oma peret.

Kui eelnevad eeldused on juba täidetud siis saavad hakata kujunema ka kõik, mis puudutavad nn füsioloogilisi vajadusi.

Emal on siis olemas tissis piim kui laps sünnib ja isale jookseb jänes sülle, kui on vaja peret toita.

Nüüd te ütlete, et kui see vaid nii lihtne oleks – aga sedasi lihtsalt see käibki.

Muidugi tuleb selleks ka midagi teha et jänes jooksma hakkaks, aga see on juba tehnika küsimus.

Kui aga omatakse hirmusid ja ollakse usaldusest väljas, siis hakkab vaim kohe õpetama kuidas nn paradiisi tagasi saada, sest emas olev vaim hakkab ema õpetama ainult vajaduse pärast.

Need samad hirmud hakkavad mateerias kujundama endale turvalisemat keskkonda.

Hirmu toel kujunevad ahnuse tunnused ja ollaksegi otsapidi selles põrgus, kus on vaja hakata võitlema oma elu eest.

Loomulikult annab kaos, mille mateeria endale loob ka selleks põhjuseid ja kui on olemas põhjus siis tekib ka vajadus.

Mis saab minust ja lapsest siis kui meest enam ei ole mingil põhjusel minu kõrval?

Jänes jookseb hoolitsetud ja armastatud mehele ise sülle aga naisele ei jookse.

Kui on vajadus kogukonna järgi siis vaim kinnitab nende inimeste kaudu kogukonnale oma vaimsuse.

Kogukonna vaimsus on kuuluvuse ja turvalisuse vajaduse rahuldamiseks kujundatud kooslus, mis peaks rahuldama füsioloogilisi vajadusi paremini, kui seda üksi keegi teha oskaks või üldse saaks.

Ükski riigimoodustis ei saa toimida ilma naabriteta sest siis ei oleks see enam riik, sest seda ei oleks sellisel juhul tarvis riigina.

Viikingite ajal oli iga mees oma kuningas ja kui nad kuulusid mingisse kogukonda, mis moodustas suurema koosluse siis oli see küla jne.

Kogukond on reeglite loomise koht mateeria poolt antud reeglite järgi, mille paneb sobivusel kehtima inimvaim, moodustades inimesele hinges keha.

Sellise koosluse, mille naine enda ümber loob, ja millised reeglid selles kehtivad, saab kinnitada üksnes mees sest siis need kehtivad.

Inimimpeeriumis kinnitab selle inimese vaim, kes ühe või teise organi kasvu juhendab, aga ei tee tema eest midagi ära.

Toetab – aga laseb ise kasvada.

Peast see algab ja peas ka lõppeb.

Rakukogukond, kus asub südame vaimsus täidab oma funktsiooni koos peas olevaga ja annavad seeläbi igale rakule oma elureeglid ja tegemised, mida on sellel impeeriumil enda jaoks vaja.

Sellegi poolest on kõik rakud autonoomsed ja vastutavad iseenda olemasolu eest ise.

Kui sedasi luuakse kogukondi, siis see on püsiv ja kaitseb selles olevat seltskonda sedasi nagu mees kaitseb oma peret.

Kui mees teeb vea ja selle tulemusel naisel pole kogukonda kuhu kuuluda, siis võib lõppeda tema sugu koos temaga.

Kui usaldusväärne aga on üks või teine kogukond on mehe otsustada, ja kas ta ka ise on selles kogukonnas see kes on nõus ja tahab sellesse oma energiaga panustada – see on mehe enda asi?

Selles on küsimus ka inimimpeeriumis kui inimkehas.

Mees on võimeline jänese kohale tooma üksnes siis kui tema suhtes on usaldus ja kannatlikus, armastusest rääkimata.

Siis jookseb jänes ise kohale.

See väike asi on loodu seaduses üksnes naise teha ja ei allu kellegi teise tahtele.

Kogukonnast kasvab välja ühiskond, milles on tavaliselt palju erinevaid kogukondi, ja oma olemuselt ei muutu see muster ka riigiks saades.

Kogukonnad moodustuvad ja lagunevad pidevalt.

Lagunevad need, mis on üles ehitatud uskumustele, mis lubavad saada raharikkaks, nagu näiteks meie euroliit, ja alles on need mis võimaldavad kogukonna liikmetel üksteist harida ja koos kasvada ning olla selleläbi usalduses kogukonna vaimsusele ja see on näiteks juudiriik, mida nimetatakse ülemaailmseks nähtuseks.

See tähendab otsest vaimset toetust kogukonna vaimsusele nii hästi kui osatakse.

Meil on selline kogukondlik impeerium kujunemas Osteopaatia akadeemias, milles on omakorda kogukondi kujunemas omas võtmes sedasi nagu akadeemia vaim seda juhatab.

Kui aga riik hakkab kujundama endast impeeriumit, siis elujõulisemad on need impeeriumid mis on loodusseaduslikul alusel kasvanud.

See tähendab ka nende pidevat ümberkujunemist ja uuenemist sarnastel, vabatahtlikel alustel, millega neid on loodud.

Kui on sunniviisiliselt ja vastu tahtmist miski kokku pandud, siis see hävineb nagu hävinevad ka need kooslused, mida sunniga koos hoitakse, sest neil pole võimalik ümber kujuneda enda vajaduste järgi.

Lagunevad tühjusesse, sest nad on üles ehitatud loodusseaduse vastaselt sedasi kus mees ei saa otsustada, millisesse kooslusesse tema pere kuulub, ja siis naised on nõus alla kirjutama sinna kus raha nende suunas midagi lubab.

Sõdades tapetakse mehed või sunnitakse see mees orjaks nn ühiskonna ees, ja sellisel juhul ei panusta see mees sellesse kogukonda oma vaimset energiat, mis seda kasvataks ja püsti hoiaks.

Vägivaldsetel kogukondadel ei lastagi mingit vaimsust kujuneda sest see likvideeritakse diktaadiga.

See ongi vähkkasvaja loomine.

Mees hoiab sellisel juhul koosloomest nii hästi kõrvale kui oskab, ei võta võõrast vastutust ja üksnes võib mängida seda rolli, mida talle see kogukond ette kirjutab.

Teeb nägu ja petab teisi, ning sellega muidugi ka hävitab kogukonda.

Oskavad selles süsteemis ajada enda asja, ehitada endale oma enda pisikesi impeeriumeid olemasoleva sisse, mis näiliselt kuulub süsteemi, aga võimaldab piisavalt hea äraelamise sest need on vähirakud.

Eks me ju teame, kuidas mõned said hakkama selles süsteemis väga hästi, mida nimetati Nõukogude liiduks.

Ka Eesti oli üks neist.

Need samad riigid selle ka muidugi kenasti vaikselt lammutasid, kes olid sellesse sunnitud sest seda tegi loodu seadus nende abil.

Süsteemis oli sunni ja hirmu alane kontroll mis seda kujundas ja oksele ajas.

Sellest nn kavalast ärksusest võtavad kinni muidugi ka teised rakud ja siis nimetatakse seda edasikandumiseks.

Sellega õõnestub see süsteem, mis oli peale sunnitud selliseks, et kaob mõte selles süsteemis üldse olemas olla ja impeerium laguneb sellevõrra, et vaim ei saa selle enam olla seda koos hoidmas.

Vaim ütleb, et oli tore meeldida ja vaatame mis järgmisel ringil saama hakkab.

Hüvasti!

Kui aga luuakse impeeriumid loodusseadusest lähtuvalt siis kogu see kooslus valmistub selleks iseseisvalt, et selles olla ja siis ta ka tahab olla selles ise sest see on talle kasulik ja tunneb ennast hoitu ja vajaliku osana.

Energiat panustada vabatahtlikult, ennast sobivalt uuendades ja olla kaitstud kogu impeeriumi vaimsuse poolt omas autonoomias on loodusseaduslik.

See võimaldab seda teha igas rakus oleval vaimu osakesel pingevabalt ja mitte ennast lõhki ajada, ära väsitada ja tervena elada.

Kui aga miski sünnib ellu siis see ka sureb ja sedasi on ka inimimpeeriumiga.

Aga see mis temast jääb on vaimsus mis saab ennast pidevalt uuendada nagu heinapõld, millel on igal aastal peal need lilled ja kõrrelised, mida põld selleks korraks vajab. Ilusat olemist!

Indrek