Helista+372 5557 7338

Oimuluu-alalõualiigese düsfunktsioon

Oimuluu-alalõualiigese düsfunktsioon ja rüht

Oimuluu-alalõualiiges ehk lühidalt alalõualiiges osaleb aktiivselt rühi kohanemises. Vaatleme posturaalseid fenomene, mis selle düsfunktsiooniga kaasuvad. Tähtis on märkida, et jutt ei käi tingimata nendest muutustest kehas, mis tekivad lõualiigese häirete korral. Püüame kirjeldada posturaalset pilti, milles alalõualiigese düsfunktsioon on juba harmooniliselt sisse kirjutatud, ehkki põhjus võib olla nagu alati kusagil mujal.

Alalõualiigese düsfunktsioon

Mis on alalõualiigese düsfunktsioon? Nagu kogu osteopaatias, kus meile ei meeldi see, mis halvasti liigub, ei meeldi meile ka alalõualiigese juures halb liikuvus, s.t liigese hüpomobiilsus. Seejuures võib liigese hüpomobiilsus ilmneda erinevatel tasanditel: sidemed, lihased, liiges ise, kraniosakraalne rütm, fastsiaalsed või luusisesed orgaanilised liikuvuspiirangud jmt.

Tavaliselt kompenseerib sellistel juhtudel teine alalõualiiges esimese hüpomobiilsust, ning vähehaaval venib välja, hakkab loksuma ja muutub hüpermobiilseks. Tulemuseks on naeratus, kus ühel poolel on liiges hüpo- ja teisel pool hüpermobiilne. Hüpomobiilse alalõualiigese liigutuse maht on väiksem kui hüpermobiilsel ja seepärast tekib suu avamisel asümmeetria: alalõug ei lasku mööda keskjoonet, vaid põiki.

joonis

Joonis. Parem alalõualiiges on hüpomobiilne, vasak hüpermobiilne.
Guido Mazzoni (1445–1518) „Frantsiskaanlase pea“, terrakota; kõrgus 24,5 cm. Museo dell’Osservanza, Bologna

Alalõualiigese asümmeetriline liikumine suu avamisel võib olla kahte tüüpi:

Deviatsioon — alalõualiigese kõrvalekalle keskjoonest, mille puhul suu läheb liigutuse lõppedes algsele otseteljele tagasi.
Defleksioon — ka see on alalõualiigese kõrvalekalle liikumisel, kuid suu ei pöördu liigutuse lõppedes keskjoonele.

joonis

joonis

Joonis. Suu füsioloogilise avanemise korral laskub alalõualuu piki keskjoont.

joonis

joonis

Joonis. Defleksiooni korral kaldub alalõualuu suu avanedes kõrvale ning lõikehammaste vaheline joon nihkub keskteljelt kõrvale

joonis

Joonis. Deviatsiooni korral kaldub alalõualuu keskjoonest kõrvale, kuid suu avanedes nihkub uuesti õigele kohale.

Posturaalsest seisukohast põhjustab alalõualiigese düsfunktsioon kehahoiaku patoloogilist adaptatsiooni. Edaspidi räägime veel patoloogilise kehahoiaku teistestki elementidest.

Tuleb välja, et enamikul juhtudest toimuvad alalõualiigese kõrvalekalded (deviatsioon, defleksioon) suu avamisel hüpomobiilse e düsfunktsionaalse liigese suunas. Selle piirkonna tihkemad ja vähem liikuvad koed ei võimalda endist liikumisvabadust ja „kisuvad“ alalõualuud enda suunas. Mingi varasem düsfunktsioon, mis on alalõualiigese hüpomobiilsuse põhjuseks, tõmbab enda poole ka muid keha kudesid.

Rüht frontaaltasapinnal

Kaelaosa. Lülisamba kaelapiirkonna tasandil vastab alalõualiigese düsfunktsioonile peakallutus küljele ja pööre alalõualiigese düsfunktsioonile vastassuunas. Peamiselt realiseerub pea kalle tasandil С0-С1, rotatsioon aga tasandil С1-С2. Dünaamiliselt on pea rotatsioon alalõualiigese düsfunktsiooni suunas piiratud, aga vastassuunas vaba.

Õlavööde. Õlavöötme tasandil toimub õla ja abaluu kerkimine alalõualiigese düsfunktsiooni suunas. Lisaks on düsfunktsiooni poolne käsi funktsionaalselt „tugevam“, vastasküljel aga „nõrgem“.

joonis

Joonis. Rüht parema alalõualiigese düsfunktsiooni korral: pea kalle paremale, pööre vasakule, parema õla kerkimine.

Vaagen. Vaagna tasandil toimub liikumine kraniaalsele alalõualiigese düsfunktsiooni poolsel küljel. See vallandab vaagna ja jalgade adaptatsiooni, põhjustades omakorda terve rea kohastumisega seotud muutusi, nt jala funktsionaalse pikenemise „kõrgemal poolel“ selleks, et vaagen võiks püsida kerkinud asendis.

All toodud pildil võime näh, et tass, millest tütarlaps joob, on tema kehahoiaku funktsionaalne fulcrum. Keha pinguldub vibuna ümber füsioloogilise funktsionaalse keskme — kokkupuutepunkti tassiga. Sarnaselt toimub kehahoiaku organiseerimine ka ümber patoloogilise fulcrum’i.

joonis

Joonis. Vaagna adaptatsioon väljendub parema puusaluu tõusmises düsfunktsionaalse parema alalõualiigese suunas.
„Tütarlaps merekarbist joomas“, Edward McCartan, aiaskulptuur, kips. Foto: Louis H. Dreyer, Smithsonian American Art Museum.

Viimane näide siiski ei puuduta enne seda kirjeldatud posturaalset fenomeni, nii et jätame selle praegu lähema vaatluse alt välja.

Kehahoiak sagitaaltasapinnal

Ka sagitaaltasapinnal on alalõualuu asend rühiga seotud. Alalõua ventraalne ehk eesmine asend ehk propulsioon vastutab kaelalordoosi sirgenemise, kuklaluu ekstensiivse asendi ja tagumist tüüpi kehahoiaku eest.
Alalõua dorsaalne asend on seotud kaelalordoosi süvenemise, kuklaluu fleksiivse asendi ja eesmist tüüpi kehahoiaku eest.

joonis

Joonis. Sügav kaelalordoos on seotud alalõua dorsaalse asendiga.
Skulptuuri autor Suzie Zamit.

joonis

Joonis. Eesmist ja tagumist tüüpi kehahoiakud on seotud alalõualuu tagumise või eesmise asendiga.