Kuidas hinnata oma tööd uues ajas, kus raha on teadlik liikumine?

Oled ilmselt juba märganud:  Kõikide asjade hinnad hiilivad üles. Tasapisi, vähehaaval – aga kindlalt. 

Toidukaubad. Kütus. Kommunaalteenused.

Ka lemmikspetsialistid tõstavad hindu. Ja siis hakkad sina – mitte ilma kahetsuseta – sama tegema. 

Mida ma arvan maailmast, kus kõik läheb kallimaks?

Ma arvan, et maailm kutsub meid üles väärtustama. Mitte ainult raha, vaid ka iseennast. Oskusi, aega, energiat. Tõelist kohalolu.Ma arvan, et see on äratuskell — mitte ainult hinnatõusuks, vaid hinnangu muutuseks. Kas kõik, mille eest me maksame, ka tegelikult teenib meie tervikut?Kas iga väljaminek on kulu… või investeering?

Kui kõik muutub kallimaks, muutub nähtavamaks ka väärtus.

Ja siin tulebki mängu terviku tervenemine.
Kui inimene leiab tee osteopaatia juurde, ei too ta oma valutavat selga ainult “remonti” – ta toob kogu oma elu. Oma mustrid, koormad, unistused. Me ei paranda ainult vaevust, vaid taastame väärtust. Elule endale.

Nii et kui ka osteopaadi visiit maksab nüüd rohkem, siis tea:
see ei ole ainult „teenus“. See on investeering inimesse – temas toimuvasse muutusse, kasvamisse, vabanemisse.

Hind on number. Väärtus on tunne. Kui me midagi ostame, maksame me harva ainult raha. Me maksame ka ajas, tähelepanus, usalduses. Me anname oma osa — ja ootame vastu midagi, mis oleks rohkem kui toode või teenus.Just seepärast tunneme vahel, et midagi oli “liiga kallis” isegi siis, kui see ei maksnud palju. Või et “see oli seda väärt”, kuigi hind oli kõrge.

Hind on loetav.
Väärtus on tajutav.

Mu maailm muutub siis, kui ma hakkan väärtustama ka neid asju, mida varem peitsin soodushindade taha.
Oma keha. Oma rahu. Oma sisetunnet. Oma andeid.

Varem valisin odavama massaaži.
Nüüd valin puudutuse, mis kuulab mind vaikuses ja keha sügavuses.
Varem otsisin kiiret lahendust.
Nüüd usaldan protsessi, millel pole hinnasilti, aga on suund.

Hindade tõusuga tuleb nähtavale ka uus sisemine kompass:
Kas see toidab mind?
Kas see loob elu juurde?
Kas ma olen valmis mitte ainult maksma, vaid ka vastu võtma?

Raha ei küsi, kas sa oled piisavalt hea. 

Kui tõstad oma teenuse hinda, ei küsi raha sinult: “Kas sa väärid seda?”
Seda küsib su sisemine laps.
Sinu ebakindlus. Sinu pikka aega peidus olnud hirm nähtavuse ja vastutuse ees.   Raha ise on neutraalne.
Ta lihtsalt voolab — neisse kohtadesse, kus on usk, väärtus, ja piiride selgus.

Kui sa oma hinda tõstad, ei muutu ainult number. 

See, kes sa olid, kui pakkusid end odavamalt, ei sobitu enam uue energiaga.
Sest hind ei ole ainult see, mida klient maksab —
hind on ka see, mille pealt sina elad.

Madala hinnaga elades…
… elad sa sageli mitte enda elu, vaid oma hirmude eelarvet.

Aga kui hind tuleb sügavalt sinu väärtusetundest, siis muutub raha liikumine ka vahetuseks, mille kaudu maailm saab sind päriselt toetada.

Raha on hingega, kui sa hingad iseendasse.
Kui lood, tervendad või õpetad hingega, on loomulik, et ka raha liigub elavana, mitte ainult Exceli lahtris.

Kui lubad endal võtta vastu — rõõmu, tänulikkust, küllust — siis ei ole raha enam vastane.
Ta on kaaslane. 

Ta on viis, kuidas maailm ütleb sulle:

“Me näeme sind.
Me vajame sind.
Me toetame sind.

Uue aja raha ei liigu hirmu järgi. Ta liigub resonantsi järgi.

Vanasti juhtis majandust hirm — kaotusest, nappusest, konkurentsist.
Raha hoiti kinni, jagati ettevaatlikult ja mõõdeti nagu ellujäämisvahendit.
Mida vähem oli, seda rohkem hoidsid.

Aga uus aeg toob teistsuguse majanduse.
Selle keskmes ei ole enam hirm, vaid ühendus.
Raha hakkab voolama sinna, kus on ausus, kohalolu, südamega tehtud töö.
Sinna, kus mitte ainult „ei müüda“, vaid luuakse väärtust.
Ja mitte ainult teistele – vaid ka endale.

Raha voolab sinna, kus energia on puhas ja liikumine aus.
– Kus ma teen seda, mis mind päriselt sütitab.
– Kus ma ei teeskle väiksust ega mängi suursugust.
– Kus ma olen valmis andma ja vastu võtma — mõlemat võrdselt.

Uue aja majandus on ringmajandus – ka energeetiliselt.

Kui sina usaldad ja annad täie kohaloluga,
siis saab keegi teine vastu võtta, terveneda, kasvada.
Ja see inimene annab edasi. Raha, tänulikkuse, loomingu, toetuse kujul.

See ei ole enam sirge joon, vaid ring.       Ja selles ringis…
…ei ole raha enam „eesmärk“, vaid tagasiside.
Peegeldus sellest, et sa liikusid õigesti. Elusalt. Tõeselt.

Raha uues ajas ei küsi: „Kui palju ma maksan?“

Ta küsib:

„Kui palju see loob?“
„Kelleks see mind aitab saada?“
„Kuhu see mind viib – minus eneses?“

Luba endal olla nähtav.

Kui sa oled aastaid loonud midagi südamest –  siis see ei ole lihtsalt töö. See on sinu hingelooming.

Aga nähtavus vajab julgust.
Isegi rohkem kui teadmisi või oskusi.
See vajab valmidust öelda:

“Ma loon midagi, millel on sügav väärtus. Ma kutsun sind sellest osa saama – mitte ainult õppima, vaid muutuma.”

Väärtus tõmbab õiged inimesed!

Odavus ei too kunagi neid, kes päriselt jäävad.
Sügavust ei otsita allahindluselt.

Ja see väärtus… ei mahu letihinda. See kannab elumuutust.
Sellepärast ongi hind õigustatud. Mitte ainult rahaliselt – vaid energeetiliselt.

Kui sa hindad oma tööd  avatud südamest, siis ei tee sa seda ahnusest.
Sa teed seda selleks, et säilitada tasakaal: anda ja vastu võtta.

Kui sa lased endal päriselt vastu võtta, saad rohkem luua. Rohkem anda. Rohkem inspireerida.